Esileht » restaureerimine » Käsmu kiriku kroonlühtri taastamise lugu

Käsmu kiriku kroonlühtri taastamise lugu

SALAPÄRANE KROONLÜHTER

Suulise pärimuse põhjal annetas kroonlühtri kirikule Kaskni Jaska ehk Käsmu küla Tõnikse talu peremees Jakob Kaskni (1851–1902), kes oli ka laevakapten, purjelaevade ehitaja, Käsmu merekooli asutaja ning toetaja. Pole teada, miks Jakob Kaskni kirikule kroonlühtri kinkis, kuid 1890. aastal ehitas ta kaks esimest Käsmu suuremat purjelaeva, mis võisid luua eelduse kodukirikule suurema annetuse tegemiseks. Lühtri valmistamise koht ja meister on kahjuks teadmata. Mandragora restauraatorite kätte jõudis avariilises seisus kroonlühter 2019. aasta sügisel. Akantusornamendiga historitsistlik kaherealine kroonlühter tundus restauraatoritele kui uinuv kaunitar. Aimatavalt suursugust lühtrit kattis paks tolmu-, värvining küünlavaha kiht. 1960. aastatel lühtrisse paigaldatud elektrijuhtmed olid amortiseerunud. 42 küünlale mõeldud lühtril paiknes 11 elektriküünalt. 165 cm kõrgusel ja 130 cm laiusel raudkarkassiga lühtril on tüvis ja kuus sektsiooni. Tüvis koosneb metallvardast, mille peale on kinnitatud traadist metallkarkass. Traadi ümber on keeratud peenike, linane, ca 1 mm nöör, mis on immutatud linaõliga. Konstruktsiooni peal on papikiht, sellel omakorda õhuke kriidist ornamendi kiht. Lühtri sektsioonid on valmistatud painutatud metallist ja ümbritsetud ornamentaalse kriidi seguga.

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/trykised/muinsuskaitse_aastaraamat_2020_web.pdf#page=66